Projesaun Kresementu no Inflasaun
DILI, Timor Today News – Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) fó sai fali relatóriu foun liuhusi Asian Development Outlook (ADO) Abríl 2026, ne’ebé hatudu katak perspetiva ekonómiku Timor-Leste nian kontinua solidu no estável ba tinan rua oin mai.
Tuir relatóriu ne’e, ADB preve katak ekonomia Timor-Leste sei krese ho média anua lade porsentu 4.0% iha tinan 2026 no 2027. Kresementu ne’e sei dudu liuliu husi konsumu privadu, investimentu públiku no privadu, inklui mós espetativa pozitiva husi setór oioin.
Projesaun Kresementu no Inflasaun
ADB detalla katak iha tinan 2026, kresementu sei foti ba 3.8% no sei sa’e tan ba 4.1% iha tinan 2027. Maski nune’e, ADB fó hanoin katak projesaun ne’e bele muda depende ba situasaun konflitu iha Médiu Oriente ne’ebé sei fo impaktu ba kusto mina-rai nian.
Fatores prinsipál ne’ebé apoia kresementu ne’e mak:
- Gasta Públiku: Investimentu Estadu nian iha projetu kapitál, transferénsia, no sosa sasán no servisu.
- Setór Finanseiru: Kréditu bankáriu ne’ebé aumenta.
- Rendimentu seluk: Inflow husi remesas (osan ne’ebé traballadór sira haruka husi rai-li’ur) no kresemetu iha setór turizmu.
Kona-ba inflasaun, relatóriu ne’e preve katak sei iha sa’e uitoan ba média 1.9% durante periodu 2026–2027, ne’ebé kauza husi folin sasán importasaun nian ne’ebé sa’e.
Importánsia Integrasaun ASEAN
Diretora ADB ba Timor-Leste, Stefania Dina, subliña katak adesaun ba ASEAN sei sai xave ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável.
“Integrasaun ne’ebé kle’an liután ho ASEAN—ne’ebé hetan apoiu husi reforma interna—sei hametin Timor-Leste nia kresementu liuhusi dada investimentu no hasa’e komérsiu,” hateten Stefania Dina.
Nia mós dehan katak hodi implementa akordu ekonómiku ASEAN nian, Timor-Leste bele hametin setór privadu no kria oportunidade barak liután ba ninia povu, liuliu ba empreza ki’ik no média sira (PME).
Risku sira ne’ebé presiza atensaun
Maski perspetiva ne’e pozitivu, ADB mós fó avizu kona-ba risku balun ne’ebé bele afeta kresementu:
- Konflitu Internasionál: Funu iha Médiu Oriente bele halo folin mina-rai sa’e no dudu inflasaun aas liután.
- Dezastre Naturais: Vulnerabilidade ba dezastre naturais bele fó impaktu ba infraestrutura no produsaun.
- Implementasaun Projetu: Atrazu iha implementasaun projetu kapitál públiku nian bele hametin dezenvolvimentu ne’ebé planeadu ona.
ADB kontinua sai parseiru estratéjiku ba Timor-Leste hodi apoia dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu, sustentável, no reziliente ba futuru.
Editór: Redasaun Timor Today News
Fonte: Asian Development Bank (ADB)




