Dili, Konflitu iha Médiu Oriente, partikularmente foka ba interupsaun fornesimentu sira iha Estreitu Ormuz no ameasa sira iha Tasi eman (Red Sea), hamosu ona krize enerjétika globál ida. Nasaun oioin obrigadu atu adota medida emerjénsia sira, hahú hosi rasionamentu kombustível nian to’o semana serbisu loron haat nian, hodi tenta hamenus folin sira ne’ebé aumenta no falta sira hosi mina-rai no LNG (Gás Naturál Likifeitu).
Nasaun aziátiku sira, ne’ebé depende maka’as ba importasaun enerjia hosi Médiu Oriente, maka afetadu liu.
Iha Sri Lanka, feriadu obrigatóriu implementa ona kada loron-kuarta (“feriadu enerjétiku”) ba funsionáriu públiku sira no ba eskola sira. Adisionalmente, sistema rasionamentu kódigu QR ida iha fatin, limita kombustível ba de’it litru 15 kada veíkulu privadu kada semana. Eventu públiku sira hetan redusaun maka’as.
Bangladesh hahú rasionamentu iha loron 8 fulan-Marsu, lori ba oin períodu feriadu Eid nian no taka universidade sira antes atu konserva eletrisidade. Instituisaun edukasionál balu kansela temporariamente klase prezensiál sira.
Iha Myanmar, governu implementa sistema xapa matríkula par/par—iha ne’ebé veíkulu sira ho xapa matríkula ne’ebé remata ho númeru par bele de’it sirkula iha loron par, no vise-versa—ho exesaun ba veíkulu elétriku sira, akompaña ho kontrolu rigorozu sira kona-ba abastesimentu.
Filipina anunsia semana serbisu loron haat ba setór públiku, ho objetivu atu hamenus konsumu eletrisidade no kombustível hosi 10% to’o 20%. Matadalan sira mós bandu atu uza ar-kondisionadu ho temperatura menus husi 24°C iha eskritóriu estadu nian. Governu mós prepara subsídiu direta ba profisionál sira setór transporte nian.
Tailándia enkoraja funsionáriu públiku sira atu hatais kamizola no gravata, hodi hili hatais kazuál, enkuantu AC sira tau entre 26-27°C. Uza elevadór (Lift) limitadu, no rekomenda tebes atu halo teleserbisu (WFH) no karreta hamutuk.
Pakistaun mós adota ona semana loron haat nian, enserramentu temporáriu eskola sira nian, no polítika sira teleserbisu nian hodi hamenus konsumu enerjia nian. Iha tempu hanesan, Vietname no Indonézia estuda hela implementasaun boot hosi medida sira ba tempu badak ne’e.
Europa
Iha Europa, Eslovénia sai hanesan Estadu-membru UE dahuluk ne’ebé maka introdús rasionamentu ba kombustível, hodi estabelese limite másimu ida ba litru 50 kada semana ba kondutór privadu sira.
Iha Ejiptu, sentru komersiál sira, restaurante sira, no loja sira hetan orden atu taka iha tuku 9 kalan, painél publisidade sira ne’ebé iha naroman mate, no edifísiu governu nian sira taka iha tuku 6 kalan. Governu mós hanoin atu institui loron ida ka rua ba teleserbisu obrigatóriu kada semana.
Kénia implementa rasionamentu ne’ebé rigorozu no bandu esportasaun produtu petrolíferu sira hodi salvaguarda rezerva doméstika sira.
Ajénsia Internasionál Enerjia (IEA), iha ninia relatóriu ikus liu, rekomenda medida sira iha parte demanda nian, hanesan teletraballu no hamenus viajen aéreu, alerta katak libertasaun hosi rezerva estratéjiku sira petróleu nian mesak sei la sufisiente hodi rezolve krize.
Instabilidade ne’e sai aat liután tanba blokeiu maizumenus 20% hosi fornesimentu petróleu no gás mundiál ne’ebé liuhosi Estreitu Ormuz. Ho folin mundiál sira iha nível aas istóriku, situasaun sei la serteza no dependente ba durasaun konflitu nian.



