Situasaun iha Guiné-Bissau sai nafatin kompleksu tebes tanba kombinasaun hosi movimentu polítiku sira foin lalais ne’e, frajilidade institusionál, no problema estruturál sira ne’ebé metin.
Gatilho prinsipál ba krize atuál maka golpe militár iha loron 26 fulan-novembru tinan 2025—loron balun hafoin eleisaun prezidensiál no lejislativa sira iha loron 23 fulan-novembru tinan 2025. Ezérsitu hadau podér, suspende prosesu eleitorál, estraga ka trava rezultadu ofisiál sira, impoin restrisaun, no estabelese governu tranzisionál militár ida iha Major Horta-Jenerál nia okos (ka variasaun ortografia hanesan, hanesan Horta N’Tam).
Razaun Prinsipál sira ba Kompleksidade
1. Natureza Polémika hosi Golpe
Observadór barak, partidu opozisaun sira, no mós figura internasionál balu (inklui eis-Prezidente Nijéria Goodluck Jonathan, ne’ebé lidera misaun observasaun eleitorál ida) deskreve golpe hanesan “auto-golpe” ka “golpe serimónia” ne’ebé alegadamente orkestra hosi Prezidente Umaro Sissoco Embaló. Parese antesipa derrota eleitorál ida (kandidatu sira opozisaun nian maka lidera ka besik atu manán), organiza nia “depozisaun” rasik, no hafoin ne’e permite aliadu besik sira atu kontrola estrutura tranzisaun nian. Militár sira afirma katak sira atua hodi prevene kaos no manipulasaun, maibé evidénsia sira hatudu ba koordenasaun entre Embaló no setór sira ezérsitu nian.


2. Interrompe Prosesu Demokrátiku
Eleisaun sira konsideradu ho luan hanesan relativamente livre antes interupsaun, maibé golpe Estadu paraliza anúnsiu rezultadu sira hosi Komisaun Nasionál Eleitorál. Ida-ne’e hamosu deskonfiansa boot: grupu opozisaun sira akuza junta hodi trava transferénsia lejítima ida podér nian, enkuantu autoridade tranzisaun sira avansa ho sira nia planu rasik.
3.Aranju Tranzisaun no Retornu Atrazu ba Governu Sivíl
Governu militár marka ona “eleisaun prezidensiál no lejislativa sira ba loron 6 fulan-Dezembru tinan 2026”—tinan ida tomak hafoin golpe Estadu. Aprova mós alterasaun konstitusionál sira ne’ebé habelar podér prezidensiál sira. Tranzisaun naruk ida-ne’e hetan krítika tanba neineik liu, liuliu hosi CEDEAO (bloku rejionál Áfrika Osidentál), ne’ebé inisialmente kondena ho vejemente golpe Estadu, suspende nasaun, no husu ba restaurasaun lalais liu hosi orden konstitusionál. Tuir mai, CEDEAO hamenus nia pozisaun uitoan no envolve iha mediasaun, maibé tensaun sira aas nafatin.
4. Instabilidade Istóriku no Estruturál ne’ebé klean
Guiné-Bissau iha istória naruk kona-ba turbulénsia polítika: golpe oioin no tentativa golpe sira dezde independénsia, luta beibeik ba podér entre prezidénsia no parlamentu, instituisaun frajil sira, korrupsaun, no ninia reputasaun nu’udar “estadu narko” (sentru tránzitu ida ba tráfiku droga nian hosi Amérika Latina ba Europa). Fatór sira-ne’e halo tranzisaun ruma sai frajil, ho risku sira ba intervensaun militár sira seluk, luta internu sira entre elite sira, ka violénsia.
5. Tensaun Atuál sira (to’o Fevereiru 2026)
– Líder sira opozisaun nian rekuza ona oferta sira atu tama iha governu tranzitóriu, ne’ebé fó sinál ba boikota no deskonfiansa ne’ebé kontinua.
– Iha preokupasaun internasionál, inklui esforsu sira mediasaun nian hosi CEDEAO no misaun altu nível ida hosi CPLP (Komunidade hosi País sira Lian Portugés nian) ne’ebé tuir planu sei to’o besik loron 18 fulan-Fevereiru, ho objetivu atu ajuda rezolve krizi no promove retornu ba demokrasia. Hirus públiku, konfuzaun, no susar ekonómiku persiste iha vákuu polítiku nia leet.
Rezumu: situasaun ne’e kompleksu tanba golpe Estadu ne’ebé hetan kontestasaun interompe eleisaun demokrátiku ida, estabelese tranzisaun ida ne’ebé lidera hosi militár ne’ebé naruk ho lejitimidade ne’ebé kestionável, no hamosu fali siklu króniku instabilidade nasaun nian—halo konfiansa iha instituisaun sira, eleisaun justu sira, no tranzisaun podér ida ne’ebé pasífiku sai difisil tebes iha tempu ida-ne’e. Fulan sira tuir mai, liuliu ho mediasaun internasionál no preparasaun sira ba eleisaun 2026, sei sai krusiál.(Timor Today News – Multi Sources)




