8 Dezembru 2025 — Bangkok/Phnom Penh – Tensaun sira iha fronteira entre Tailándia ho Kamboja tama iha faze foun ida ne’ebé perigozu iha loron-segunda dadeer bainhira Forsa Aérea Reál Tailándia nian halo atake aéreu sira hasoru pozisaun militár Kamboja nian sira besik iha área templu Preah Vihear ne’ebé disputa. Eskalasaun ne’e akontese hafoin konfrontu armadu oioin ne’ebé maka relata ona dezde Domingu loraik, ne’ebé maka estraga sesarfogu ne’ebé maka asina iha Outubru.
Tailándia afirma katak atake sira ne’e nesesáriu hodi neutraliza sistema roket kambojanu sira ne’ebé alegadamente tiru hasoru área sivíl sira iha provínsia Si Sa Ket. Pelumenus soldadu tailandés ida mate no liu sanulu hetan kanek iha ostilidade ikus sira. Kamboja fó sai katak pelumenus ema sivíl na’in haat mate, maibé hatete katak nia forsa sira evita vingansa hodi prevene konflitu ida ne’ebé boot liu.
Konfrontu sira sai mortál
Konfrontu dahuluk mosu iha Domingu maizumenus tuku 2:15 lokraik. iha distritu Kantharalak, iha Tailándia, iha ne’ebé soldadu tailandés sira hala’o hela obra estrada nian. Tailándia akuza tropa Kamboja nian sira hodi tiru lahó provokasaun—alegasaun ida ne’ebé maka Kamboja nega. Oras balun liutiha, tiruteiu seluk hahú besik Preah Vihear, ne’ebé envolve morteiru sira no roket sira.

To’o kalan, nasaun rua ne’e mobiliza reforsu maka’as, inklui tanke sira no sistema lansamentu roket oioin. Sasin sira relata konvoi naruk sira hosi veíkulu militár sira ne’ebé la’o ba fronteira.
Sivíl sira iha Movimentu
Autoridade sira hosi parte rua haruka evakuasaun masal sira tanba tiru hosi artillaria no kilat ki’ik sira kontinua to’o dadeer-saan.
Tailándia: Maizumenus ema na’in 385,000 hetan ona orden atu sai hosi área sira ho risku aas; liu 35,000 maka iha abrigu emerjénsia nian.

Kamboja: Ema rihun sanulu resin halai sai hosi aldeia sira iha provínsia sira Preah Vihear no Oddar Meanchey.
Organizasaun umanitária sira fó avizu kona-ba aumentu nesesidade ajuda nian karik konfrontu sira persiste, hodi destaka risku hosi mina-rai sira ne’ebé la marka iha rejiaun.
Líder sira husu ba kalma — enkuantu prepara ba buat barak liután
Primeiru-ministru Tailándia nian, Anutin Charnvirakul, hatete iha loron-segunda ne’e katak Tailándia iha nafatin kompromisu ho “medida defeza sira” maibé sei proteje nia soberania “ho forsa nesesáriu tomak”. Nia halo viajen ba zona konflitu nian hodi tau matan ba operasaun sira.
Entretantu, autoridade defeza Kamboja nian akuza Tailándia ho “agresaun premeditada”. Eis-Primeiru-Ministru Hun Sen husu atu iha restrisaun, hodi hatete katak Kamboja trasa ona “liña mean” maibé sei la atua ho lalais.
Disputa Istóriku mosu fali
Funu ne’e konsentra iha rai fronteira sira ne’ebé la demarkadu iha kompleksu templu antigu sira nia sorin, bazeia ba mapa sira era koloniál franseza nian ne’ebé parte rua interpreta ho maneira ne’ebé la hanesan. Territóriu ne’e sai hanesan fatin ba konfrontu sira ne’ebé repete beibeik – ikus liu iha fulan-Jullu, bainhira ema sanulu resin mate durante loron lima funu maka’as nian iha fronteira.
Sesarfogu ida ne’ebé asina iha Kuala Lumpur iha fulan-Outubru, ne’ebé asisti hosi Prezidente Estadus Unidus nian, Donald Trump no hosi Primeiru-Ministru Malázia nian, Anwar Ibrahim, agora parese atu monu.
Resposta Rejionál no Globál
ASEAN fó sai iha loron-segunda ne’e katak sei haruka ekipa ida hosi observadór sira hodi investiga alegasaun konflitu sira kona-ba parte ida ne’ebé maka tiru uluk.
Nasoins Unidas husu atu iha restrisaun másimu, enkuantu Estadus Unidus no governu europeu sira fó sai deklarasaun sira ne’ebé fó avizu ba instabilidade rejionál potensiál.
Xina, apoiante prinsipál ida ba modernizasaun militár Kamboja nian, husu ba diálogu maibé evita atu kritika públikamente parte rua ne’e.
Saida maka sei mosu tuirmai
Ho soldadu rihun ba rihun ne’ebé koloka iha korredór fronteira ne’ebé kloot no sentimentu nasionalista ne’ebé buras iha nasaun rua ne’e, analista sira fó avizu kona-ba “risku aas ba funu foun” karik kanál diplomátiku sira falla.
Ofisiál sira hosi governu rua ne’e hatete katak sira nakloke nafatin ba negosiasaun sira—maske nune’e, konfrontu sira kontinua iha Segunda-feira loraik, tuir relatóriu lokál sira.




