Kathmandu, 10 Setembru 2025 – Nepal luta hasoru distúrbiu sira ne’ebé maka laiha presedente tanba protestu sira ne’ebé maka jeneralizadu, ne’ebé maka lidera liuliu hosi Jerasaun Z, halo nasaun nakdoko dezde inísiu Setembru. Manifestasaun sira ne’e mosu tanba bandu governu nian ba plataforma mídia sosiál hamutuk 26, inklui Facebook, X, no YouTube, tanba la rejista ho autoridade sira. Apagamentu ne’e hamosu indignasaun públiku, hodi aumenta frustrasaun sira ne’ebé luan liu kona-ba korrupsaun sistémiku, dezigualdade ekonómika, no instabilidade polítika.
Konfrontu violentu no vítima maka’as
Sentradu iha Kathmandu no habelar ba sidade sira hanesan Pokhara, Butwal, no Biratnagar, protestu sira haree konfrontu maka’as entre manifestante sira, barak hosi sira estudante, no forsa seguransa sira. Polísia koloka gás lakrimojéneu, kanu bee nian, kilat-musan borraxa nian, no kilat-musan moris nian hodi kontrola ema lubun boot, ne’ebé rezulta iha pelumenus ema na’in 19 mate no ema atus resin kanek. Relatóriu sira indika kanek krítiku sira hosi tiru sira iha ulun no hirus-matan. Manifestante sira tama iha kompleksu parlamentu nian, hodi sunu edifísiu sira seluk no edifísiu governu nian sira seluk, enkuantu alvu mós rezidénsia sira hosi figura polítiku sira, inklui primeiru-ministru KP Sharma Oli.

Rezultadu Polítiku no Demisaun sira
Agitasaun sira hamosu krize polítika ida ne’ebé signifikativu. Iha loron 9 fulan-Setembru tinan 2025, Primeiru-Ministru Oli rezigna-an, tuir fali hosi Ministru Interior Ramesh Lekhak, Ministru Agrikultura Ramnath Adhikari, no Ministru Fornesimentu Bee Pradeep Yadav. Bandu mídia sosiál nian hasai tiha iha loron 8 fulan-Setembru hafoin reuniaun emerjénsia gabinete nian, maibé protestu sira persiste tanba manifestante sira dezafia restrisaun sira, sunu eskritóriu governu nian, tribunál sira, no polítiku sira nia uma. Prizioneiru liu 900 halai sai hosi kadeia sira iha Pokhra no Nakhu iha kaos nia leet, hodi komplika liután situasaun.
Preokupasaun Internasionál
Nasoins Unidas no organizasaun sira direitus umanus nian, inklui Amnistia Internasionál, husu ona investigasaun transparente ida kona-ba uza forsa maka’as hosi forsa seguransa sira. Ezérsitu Nepal nian destaka ona hodi restaura orden iha Kathmandu, iha ne’ebé situasaun sei la metin.
Protestu Paralelu Pró-Monarkia
Iha tempu hanesan, protestu sira ketak ba monarkia, ne’ebé lidera hosi apoiante sira hosi eis-Liurai Gyanendra Shah no organiza hosi grupu sira hanesan Partidu Rastriya Prajatantra, sai violentu iha Kathmandu. Hodi ezije restaurasaun monarkia konstitusionál, manifestasaun sira-ne’e rezulta iha ema na’in-rua mate – manifestante ida no jornalista ida – no ema na’in 100 resin hetan kaer. Tau-matan ida maka impoin atu trava violénsia. Movimentu pró-monarkia reflete deskontentamentu ne’ebé maka aumenta ho governu nia fallansu atu rezolve korrupsaun no dezafiu ekonómiku sira, maski ida-ne’e distintu nafatin hosi protestu sira ne’ebé maka lidera hosi Jerasaun Z.
Tensaun sira ne’ebé la’o hela
Enkuantu ezérsitu Nepal nian asume kontrolu ba seguransa iha kapitál, preokupasaun internasionál aumenta kona-ba violénsia no instabilidade polítika ne’ebé aumenta. Levantamentu hosi bandu mídia sosiál nian halo buat uitoan de’it hodi hamate hirus públiku nian, ho manifestante sira ne’ebé kontinua ezije mudansa sistémiku. Nasaun ne’e sei iha lidun enkuantu autoridade sira luta atu restaura orden.
Fonte sira: Al Jazeera, The Indian Express, Hindustan Times, The Hindu, Wikipedia


 
                                    

